Taani piktogrammide süsteem ja selle eesmärk

Alates 2016. aastast kasutatakse Taanis jäätmete sorteerimise lihtsustamiseks ühtset piktogrammsüsteemi, mis töötati välja Taani Jäätmeliidu, kohalike omavalitsuste, Keskkonnaagentuuri ja disainerite koostööna.

Eesmärk oli luua üle Taani kehtiv ühtne jäätmete 
sorteerimissüsteem. Uute piktogrammide välja töötamisel võeti aluseks seni Taani jäätmekäitluses kastutatud piktogrammid. Uue süsteemi loomisel aitasid kaasa
tuhanded kodanikud ja 
jäätmeeksperdid. Praeguseks on Taanis kasutusel 91 erinevat piktogrammi ning
vajadusel tehakse 
neid juurde.

Taanlaste jäätmete piktogrammid ei ole seotud jäätmenimistu koodidega (seda ei kavatseta ka edaspidi teha) - piktogrammid on välja töötatud eelkõige lihtsustamaks inimestel jäätmete sorteerimist. 
Taanis kasutatakse piktogramme peamiselt prügikastide ja konteinerite märgistamiseks, kuid neid on pandud ka pakenditele.

Ühtset süsteemi kasutab Taanis 93 kohalikku omavalitsust 98-st.

Piktogrammide kasutamine-kohandamine Soomes ja Rootsis

2019. aastal algas ühisprojekt Rootsi ja Soomega, mõlemas riigis projekt kestab.  Rootsi eesmärk on saada 2025. aastaks liituma 50% omavalitsustest. Arvestades, et riikide jäätmekäitlussüsteemid erinevad teine-teisest, on Piktogramme kohaldatud Rootsi jäätmekäitlussüsteemiga.

Rootsi poolt kohandatava süsteemiga saab tutvuda siin http://sverigesorterar.se/

Taani liigitikogumise piktogrammi süsteemi ülevõtmist alustanud ka Soome. Hetkel on nende projekt analüüsi etapis. Soomlaste eesmärk on ühtlustada ja üle võtta nii palju piktogramme kui sobib Soome jäätmekäitlussüsteemiga.

Soomes on projekti eestvedaja KIVO Finland, http://www.kivo.fi/

Piktogrammide kasutamine-kohandamine Eestis, Lätis ja Leedus

2021. veebruarist algas ühisprojekt Eesti, Läti ja Leeduga. Eesti oli 2021. a aprilliks lõpule viinud piktogrammide ülevõtmise analüüsi, mille eesmärk oli kaardistada Taani piktogrammide süsteemi kohandamise võimalikkus Eesti jäätmekäitlussüsteemile. 

Mais ja juunis toimub Eestile sobivate piktogrammide disaini kohandamine kohalikuks kasutuseks. Samuti kaasatakse esimesed kohalikud omavalitsused.

Eesti juhtpartner on SA Things,  mille tegijad on tuntud ka Kuhuviia.ee keskkonna loojatena. 
Peafinantseerija on Põhjamaade Ministrite Nõukogu (Norden) esindus Eestis. Projekti partner on Keskkonnaministeerium.